„Eesti metsapuude“ postmargisarjas ilmub harilikule kuusele pühendatud mark

Omniva annab täna, 12. aprillil välja „Eesti metsapuud“ postmargisarjas margi, millel on kujutatud harilik kuusk. See on esimene postmark Eestis, mis on trükitud vastutustundliku metsanduse (FSC) märgisega paberile. Sellest järgmised postmargid on juba kõik paberil, mille tootmisel on kasutatud puitu jätkusuutlikult majandatud metsadest.

Igal aastal postmargisarjas „Eesti metsapuud“ ühte meie kodumaist puuliiki tutvustav postmark laiendab nii eestimaalaste teadmisi puudest-põõsastest kui juhib ühiskonna tähelepanu säästlikule puidu- ja metsakasutusele ning meie loodusväärtustele. Õppe-eesmärgist lähtuvalt on ka tänavuse margi esimese päeva ümbrikul kujutatud kuuse emas- ja isaskäbid ning muud liigitunnused ja neid selgitavad tekstid. Seekordne postmark on teine selles sarjas, eelmisel aastal ilmus mark, millel oli kujutatud maarjakask.

Postmargi esitlus ja müük kohapeal toimub täna, 12. aprillil kell 14:00 Tallinna Botaanikaaias, Kloostrimetsa tee 52. Esitlus toimub konverentsi „Harilik kuusk – tuntud ja mitmekülgne Eesti metsapuu“ raames. Postmarki esitlevad Omniva juhatuse esimees Mart Mägi ja kunstnik Jaan Saar. Konverents saab teoks koostöös Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi ning Tallinna botaanikaaiaga.

Postmargi kujundaja on Jaan Saar ja see trükiti trükikojas Vaba Maa. Margi trükiarv on 20 000 tükki ja selle nominaal on 90 senti, mis on sobiv Eestis saatmiseks. Postmark ja esimese päeva ümbrik on müügil Omniva e-poest ja postkontorites üle Eesti. Esimese päeva tempel on kasutusel Tallinnas, Toompea postkontoris, Lossi plats 4.

Harilik kuusk (Picea abies) on koonusja võra ning hallikaspruuni õhukese koorega sirgetüveline kõrge puu. Suurimate puude kõrgus ulatub 65 m, tüve läbimõõt 2,5 m ja vanus 500 aastani. Eesti kõrgeim kuusk (44,1 m) kasvab Järvseljal.

Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Kaug-Idani. Harilik kuusk on hariliku männi ja kaskede kõrval üks tähtsamaid puuliike, kattes ligi 19% Eesti metsamaast. Meie metsades seltsib kuusk peamiselt arukase, haava ja männiga, kultiveerituna kasvab ka puhtpuistus. Varju taluva liigina kasvab ka järelkasvuna ja II rindena. Pindmise juurestiku tõttu on ta tormihell. Noorte puude võrseid kahjustavad kevadised hiliskülmad. Ta ei talu saastunud õhku ja on tundlik haiguste ning kahjurite suhtes.

Pruunikasvalget, pehmet, kerget ja tihedat puitu kasutatakse ehitus-, tisleri-, mööbli-, paberi- ja küttepuiduna. Samuti ka resonantspuiduna muusikariistade valmistamisel. Parkainete rikast koort tarvitatakse parkimisel ja vaiku lakkide koostisosana. Tuntud hekitaim ja armastatud jõulupuu.

Forest Stewardship Council^® on rahvusvaheline, sõltumatu ja valitsusväline mittetulundusühing, mille asutasid keskkonna- ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad, metsaomanikud ja puidutöötlejad kogu maailmast. Eesmärk on edendada keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt kasulikku ja majanduslikult elujõulist metsamajandust kogu maailmas (https://ee.fsc.org/ee-et/mis-on-fsc).