Isesõitvate autode kasutuselevõtt Eestis ei seisa enam tehnoloogia vaid linnaruumi taga
Isesõitvast pakiautost on lihtne rääkida kui tehnoloogilisest innovatsioonist, mis vallutab lähitulevikus linnatänavad. Palju keerulisem on panna see päriselt linnaliikluses pakke vedama. Rahvusvaheline tehnoloogia- ja logistikakontsern Omniva katsetas Tallinnas pakivedu isesõitvate autodega ning jõudis järeldusele, et kuigi täna kättesaadav tehnoloogia on väga kõrgel tasemel, siis linnakeskkonna kohandamine mehitamata sõidukitele on väljakutse. Viimastel aastatel on mehitamata sõidukitest räägitud palju. Näeme üha rohkem näiteid nii Belgiast, Sloveeniast kui ka mujalt Euroopast, kus posti- ja pakiettevõtted katsetavad erinevaid automatiseeritud sõidukite tehnoloogiaid, et vähendada viimase miili tarnekulusid ja muuta logistika tõhusamaks. Päris liikluses kohtab aga isesõitvaid autosid endiselt harva.
Omniva otsustas astuda sammu kaugemale ja testida isesõitvaid autosid nimelt päriselu oludes – saates imemasinad Tallinna tänavatele, päris klientidele nende päris pakke vedama. Pilootprojekt kestis viis kuud, mille jooksul toimetasid autonoomsed sõidukid kohale kokku 23 217 pakki.
Kasutasime pilootprojektis sõidukeid, mille puhul kolme mehitamata auto teekonda jälgib ja vajadusel kaugjuhib üks operaator – justkui Eesti esimene pakikuller, kes saab kodust kaugtööd teha!
Masin emotsiooniotsuseid ei tee ja liikluseeskirja ei riku
Pilootprojekt kinnitas meile, et isesõitvate autode tehnoloogia on tänaseks suurepärasel tasemel. Masin käitub täpselt nii ettevaatlikult nagu talle on ette kirjutatud. Tal ei ole magamata öid või halbu päevi, mil tähelepanu või keskendumine on kehvemas vormis. Liiklusreeglid on masina jaoks mustvalged. Ta ei sõida kollase tulega üle ristmiku ega tee emotsionaalseid otsuseid.
Nagu iga uue tehnoloogia testimisel, tuli ka meie pilootprojekti jooksul ette tehnilisi vahejuhtumeid, kuid neid oli vähe. Kahel korral peatus sõiduk asjatult trammitee ees, kuna andurid tuvastasid trammitee ekslikult takistusena. Ühel korral hangus aga tarkvara vea tõttu auto üks kaamera ja toimus väiksem kokkupõrge pargitud autoga. Tänu tuvastatud vigadele sai tootja teha tehnoloogias kiiresti parandused, mis ongi üks seesuguste pilootprojektide eesmärke.
Kui vaadata autonoomsete sõidukite laiemat statistikat maailmas, siis on tõsiseid õnnetusi olnud võrreldes tavaliiklusega väga vähe. See ei tähenda, et tehnoloogia oleks eksimatu, kuid näitab, et areng liigub õiges suunas – ohutuse tagamist peetakse protsessis äärmiselt oluliseks.
Küll aga ei saa masin suhelda teiste liiklejatega, kelle käitumine võib olla ettearvamatum. Ühe õppetunnina jäimegi mõtlema, kas neil masinail võiks olla mikrofon, et operaator saaks distantsilt kaasliiklejatega suhelda, kui tekib vastav olukord.
Enamasti pälvisid isesõitvad pakiautod aga liikluses pigem positiivset tähelepanu. Inimesed filmisid ja pildistasid neid ning jõulude ajal viis üks autonoomsetest sõidukitest Viimsi lastekodusse kingitusi.
Tehnoloogia tase on kõrgem kui linnakeskkonna valmidus
Kuigi tehnoloogia sai enamikes olukordades hästi hakkama, tuli kiiresti välja ka see, et tänane linnakeskkond ei ole selliste sõidukite jaoks veel täielikult valmis.
Huvitavaks komistuskiviks osutus näiteks tõkkepuude avamine – erinevates kohtades töötavad tõkkepuud üsna erinevalt. Inimene leiab olukorrale sobiva lahenduse, aga masinal on ainult ettekirjutatud reeglid. Kui tegelikkus ei jää reeglite raamidesse, jääb masin lihtsalt seisma.
Samuti jääb masin automaatselt seisma siis, kui ühendus operaatoriga katkeb või pilt näiteks hangub. See on ohutuse seisukohalt hädavajalik, kuid võib tekitada teistes liiklejates pahameelt.
Lisaks on testitud isesõitvate pakiautode kiirus piiratud 25 kilomeetriga tunnis ja see tähendas, et kõikidele marsruutidel neid kasutada ei saanud.
Rahalise säästu saavutamisel on potentsiaali, keskkonnasääst on garanteeritud
Olulise nüansina huvitas meid muidugi ka küsimus, kas autonoomne logistika on ka majanduslikult mõistlik valik. Kui pilootprojekti esimestel kuudel kujunes ühe paki teenindamise kulu oluliselt kõrgemaks tavapärasest kulleri poolt juhitava kaubikuga teenindatud paki kulust, siis pilootprojekti lõpuks saavutasime lootustandva taseme.
Täna julgeme arvata, et tulevikus on võimalik pakkuda autonoomset logistikat vähemalt kaks korda odavamalt kui praegust traditsioonilist veoteenust. Küsimus ei ole selles, kas see juhtub, vaid millal me suudame selle ära teha.
Ja kui rahalise tasuvuse saavutamiseks läheb veel veidi aega, siis keskkonnasäästus oleme juba praegu kindlad. Autonoomne elektrisõiduk aitab vähendada CO₂ heidet ja energiatarbimist mitmel põhjusel. Võrreldes tavapärase sisepõlemismootoriga kaubikuga puuduvad sõidu ajal otsesed heitgaasid ning energiakulu on kordades väiksem.
Ka võrreldes mehitatud elektrikaubikuga on eelis märkimisväärne. Väiksem mass tähendab väiksemat elektrikulu ning autonoomne sõiduk ei pea vedama juhti, mis vähendab energiavajadust veelgi. Lisaks saab sõiduk optimeeritud marsruutidel liikuda ühtlasema kiirusega, vältides järske kiirendusi ja pidurdusi, mis omakorda vähendab energiakulu.
Kui autonoomne sõiduk teenindab MicroHUB-e või täidab linnas lühikesi transpordiringe, võib selle elektrikulu olla 2–4 korda väiksem kui tavapärasel elektrikaubikul ning 5–8 korda väiksem kui samaväärsel diiselkaubikul. Samal ajal vähenevad müratase, liikluskoormus ja linnakeskkonna õhusaaste.
Autonoomne logistika on tulevik
Omniva isesõitvate autode pilootprojekti kõige väärtuslikum tulemus ei olnudki see, et saime testida uut tehnoloogiat, vaid see, et kuna me testisime neid päriselus, siis saime koguda realistlikke andmeid töö kohta. Ainult siis, kui sõiduk teenindab iga päev reaalseid pakiautomaate ja kliente, saad aru, kus peituvad tegelikud võimalused ja kitsaskohad.
Täna me ei küsi enam, kas autonoomne logistika on võimalik. Me teame, et on. Projekt näitas väga selgelt, et tehnoloogia tase ei ole enam peamine küsimus. Peamine küsimus on selles, kui kiiresti me suudame tipptasemel tehnoloogiaid oma tööprotsessidesse ja keskkonda integreerida – pilootprojektidest ja tehnilistest katsetustest pärisellu ja igapäevaärisse tuua. Kindel on see, et autonoomse logistika potentsiaal on väga suur ja Omniva jätkab tulevikulogistika lahenduste, sealhulgas ka erinevat tüüpi autonoomsete sõidukite testimist ka edaspidi.
Hannes Falten, Omniva tarneinnovatsiooni juht
Laivi Markii, Omniva automaatsete sõidukite kaugjuht