Missioon töötada Eestile

Jõudsin 2019. aasta mais Omnivasse soovituse kaudu: soovitajaga oli ühine taust Skype´is.

Valikul sai otsustavaks IT juht inimesena, eriti aga töökultuur ja keskkond. Tundus, et tegu on pigem start-up ettevõttega. Äsja oli olnud ümberstruktureerimine, kõik oli uus ja huvitav ning arendustel suur hoog sees. Tehnoloogiavaldkonna inimestele on Omniva pakkunud võimalusi suurte asjade ärategemiseks. Pakiautomaatide tarkvara loomine (mida praegu on juba edukalt eksporditud), uue sorteerimisliini tarkvara, kogu logistika infosüsteem…

Hindan, et vastutusrikaste projektide käigus on ettevõte andnud palju vabadust otsustada ja tegutseda. Saan ise areneda ja olen sunnitud ise vastutuse võtma. Jälle on siin seos start-up keskkonnaga – keegi ei nämmuta ette, kuidas midagi teha – on eesmärk ja pead (sageli väga piiratud tingimustes ja ajasurvega) ise leidma, kuidas selleni jõuda.

Muidugi, kõik ei ole kaugeltki korras ja teha on palju. Ja eelarvega on pingeline. Aga see annabki võimalused end teostada. Piiratud vahenditega tekib loovus!

Minu pikem karjäärisoov on saada ettevõtjaks. Tahan ise juhtida elu, otsuseid, karjääri ja olen valmis selle nimel pingutama. Ka riskima ja palju tööd tegema. Tohutu arenguhüpe minu jaoks oli Omnivas näiteks juhtimine. Sain töötada otse juhatuse ja tippjuhtidega, juba pärast lühikest aega.
 

Inspireerivad kolleegid

Omnivas töötades osalesin ka iduettevõtte programmis ja tegeles elektriautode arendusideega. Inspiratsiooni andis ka elektriautoga sõitev kolleeg – nii et nende kahe teguri koosmõjul vahetasin ka oma auto välja ja sõidan nüüd elektriautoga. Positiivseks ja inspireerivaks pean koostööd personaliosakonnaga, kes on alati väga toetav, innustav ja motiveeriv.

Ühistest inspireerivatest tegemistest on väga meelde jäänud küpsetamised. Kord kvartalis on initsiatiiv, et kõik toovad kontorisse kodus küpsetatud torte-kooke-pirukaid. Kaugtöö ajal küll ei saa enam niimoodi kokku, kuid loodan, et olukord normaliseerub ja traditsioon jätkub.

Olen isetegija, oma kodus teen nii palju kui võimalik ise. Terrassi ehitan. Sõidan mootorrattaga – käisin Põhja-Jäämere ääres Norra põhjatipus. Mängin kitarri, aga pole palju mahti. Kodus on ka kaks koolilast, kelle jaoks vaja aega leida. Tööandja pakutavatest soodustustest toongi välja eelkõige pere ja spordiga seotu. Spordiklubiga olen käinud sulgpallivõistlustel ja treeningutel, see on väga tore hüve. Pean lugu, et lapse kooliminekul 1.septembril sain vaba päeva, et võtta aeg lapsega sel päeval koos olla. Lapsed olid muidugi väga rõõmsad ka ettevõtte jõulukinkide üle. Väiksed asjad nagu telefonisoodustus jm on muidugi ka olulised.
 

Motivaator pole tasuta kohv, vaid võimalus panustada

Soodustustest rääkides jõuame muidugi kohviteemani. Omnivas nimelt ei ole kohv tasuta, vaid maksab 20 senti tass. Osad imestavad, et kuidas nii, polegi tasuta kohvi? Mina ütlen, et ei peagi olema! Makstes need sümboolsed sendid, teadvustad ja juhid oma tarbimist, ja see on oluline.

Mind motiveerib, et töötan Eesti ettevõtte ja riigi jaoks. Ja ma ei ole ainus, kes just selle pärast siin on. Jah, võibolla makstaks USA turu jaoks töötavates ettevõtetes paremat palka või on või on uhkem kontor – aga teadmine, et su töö jääb Eestisse ja omab mõju Eesti inimestele on meile oluline.

Usun, et inimese motivatsioon pea olema seotud sisulise tööga ja võimalusega panustada. Tuleb olla karm ja aus. Keskkond ja muud hüved on välised, olulisem on sügavus. Omnivas töötavad inimesed väärtuste pärast. Seda tuleb edasi hoida ja neid inimesi juurde meelitada. Inimesi, kes oma peaga mõtlevad ja kaela kannavad ja kelle motivatsioon ei peitu ainult tasus. Väärtused hoiavad meid koos.
Juhina näen, et ka minul tuleb seda positiivset hoiakut levitada.